MTÜ Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskus (koolitusluba/õppekava kood 84905, majandustegevusteade nr 226942) korraldab loodusfotograafia suunitlusega koolitusretke Lahemaa rahvuspargis asuval imekenal Mohni saarel.

Registreerumine lõpeb 5 päeva enne koolitusretke algust.

  Loetelu soovitatavast fototehnikast, mis avardavad pildistaja tehnilisi võimalusi ja aitavad viia pilte kõrgemale esteetilisele tasandile: statiiv, lisavälk, välgu triger, erinevad objektiivid (lainurgad, teled, makrod, “mulliobjektiivid”), erinevad peegeldid, hajutid, distantspäästik, filtrid (gradient, polarisatsioon, ND), makrorelss, panoraampea, distantspäästik,  taskulamp, veepihusti. Koolitusretke käigus teeme tutvust lisavarustuse kasutusvõimalustega.

1_mohni fotoretk

Mohni saar asub Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel. Saare pikkuseks on 2,3 km ja laiuseks 250 meetrit. Rannajoone pikkuseks on umbes 6 km. Kitsa saare kõrgeim osa kerkib 8 m üle merepinna.

2_mohni fotoretk

3_mohni fotoretk

Saabume paadiga reede õhtupoolikul. Valgetel öödel saab pildistada hiliste õhtutundideni.

4_mohni fotoretk

5_mohni fotoretk

6_mohni fotoretk

Laupäeval-pühapäeval läheme avastama saare vaheldusrikast loodust – mereranda kõrkjapuhmastega, mis vahelduvad jää ja tormide poolt kaldale kantud kivivallidega, valguse käes kaldamadalikel sillerdava adruga ja sisemaad madala, kuid peaaegu läbimatu kadastikuga. Võtke rännakule kaasa omale meelepärane lõunaeine.

Ligi poolt saart katavad kivid ja liivaluited, teist poolt aga mets.

7_mohni fotoretk

8_mohni fotoretk

9_mohni fotoretk

Luiteid katab õhkõrn samblakiht ning sambla lahtitallamise ja erosiooni vältimiseks on rajatud laudtee sadamast Keskmaale.

10_mohni fotoretk

Saare mandripoolsel küljel langeb kallas väga järsult vette. Langus jätkub ka vee all ligikaudu 45 kraadise kaldega ja mere sügavus saare kõrval ulatub 50 meetrini.

11_mohni fotoretk

Juba vanal ajal oli Mohni majakas laevameestele tähtsaks teejuhiks ja saar kalameestele kohaks, kuhu tormivarju minna. Tuletorni hakati rajama 19. sajandi alguses. 1852. aastal ehitati praegugi saarel seisev kivist tuletorn. 1871. aastal rekonstrueeriti tuletorn põhjalikult, lisati kaks korrust ning muudeti valgussüsteemi. Samast aastast on tuletornil ka Prantsusmaal valmistatud vaskkuppel.

12_mohni fotoretk

13-mohni fotoretk

Fotole annab omapära tume taevas, mida omalt poolt täiendab kitsale alale langev päikesekiir.

14-mohni fotoretk

Mohni pärn on harilik pärn. Pärn on jäänuk kunagi saarel kasvanud võimsast pärna-tammemetsast. Legendi järgi põletati Mohni mets maha selleks, et võtta peavari saarel aeg-ajalt paikselt peatunud piraatidelt.

15-mohni fotoretk

Lõuna pool on üsna suur, peaaegu ühesuuruste munakividega kaetud ala, mis jätab mulje, nagu oleksid need sinna kokku tassitud.

16-mohni fotoretk

Otsija leiab jäädvustamiesks lõputult erinäolisi detaile ja kohaliku, kellele see keskkond on koduks

17-mohni fotoretk

18-mohni fotoretk

19-mohni fotoretk

20-mohni fotoretk

21-mohni fotoretk

22-mohni fotoretk

Kui päike on juba madalamal, leiame efektseid vaateid erilisemates valgustingimustes, näiteks kontravalguses.

23-mohni fotoretk

24-mohni fotoretk

25-mohni fotoretk

Saarel leidub piisavalt motiive ka HDR (High-Dynamic-Range) fotograafiasuuna huvilistele.

26-mohni fotoretk

Mohni klassikaliseks kaadriks on paljude aastate lõikes jäänud “üksik puu”, mida on pildistatud väga erinevate valgustega ja mille juures võib sageli fotograafe kohata.

27-mohni fotoretk

28-mohni fotoretk

29-mohni fotoretk

Pärast koju jõudmist saab rahulikult hakata tehtud pilte analüüsima – milline kustutada, milline jätta, mida hakata kohe kasutama. Kellel on juba mõningal määral toredaid pilte kogunenud ja vähegi pealehakkamist, võib oma pildid panna teenima kümnetesse pildipankadesse.

30-mohni fotoretk

31-mohni fotoretk

32-mohni fotoretk

Kui pildid on üles laetud ja aktsepteeritud, on põnev jälgida, millisest maailmanurgast neid seejärel ostetakse. Paljudele pakub kindlasti huvi ka materiaalne külg – „milline summa kokku tilgub“. Oma fotode müüki ja laekunud summat saab jälgida reaalajas, kuna pildipangad korrigeerivad hetkeseisu mõne tunni täpsusega.

33-mohni fotoretk

Kui „müürimeeste tsunfti“ plaane katab saladusloor ja vaikimisvanne, siis fotoretkel see puudub. Suuniseid, millised fotod müüvad, millistele tehnilistele tingimustele peavad fotod vastama, kuidas neid vormistada, kuhu saata, milliseid lepinguid pildipankadega sõlmida, saab iga fotohuviline teada retke käigus – ja unistuste objektiiv on jälle sammu võrra lähemal.

Põhjalikud teadmised tööks pildipankadega annab Stockphotography – Fotode müük pildipankades.

Pilte (soovijatele ka analüüs) suvistest fotoretkedest vaatame sügisel. Täpse aja anname teada.

Jaak Kadak, fotograaf.

Praktiline info:

Kogunemine toimub Viinistu sadamas. Kohale tuleb tulla oma transpordiga. Kogunemise kellaaeg täpsustatakse registreerunutele. Ööbimine telkides. Hind sisaldab paadiga ülesõitu, fotoalast juhendamist, teejuhti, laagritoiduks reede ja laupäeva õhtul grillvorstikesi, hommikuks kohvi ja tee valmistamise materjale ja vahendeid. Kaasa telk, magamiskott, toit ülejäänud söögikordadeks, sööginõud, joogivesi.

Retke hind: xxx EUR

Registreerumine lõpeb 5 päeva enne koolitusretke algust.

PS! Eraisikuna tasutud koolituskuludelt tulumaksusoodustuse (20%) saamiseks vt tulumaksuseaduse § 26.

Fotoretkele registreeri e-kirjaga aadressil info@fotokoolitused.ee või täida registreerumisvorm siin.

Registreerimine telefonil 58 999 000. Info telefonil 50 33 682.

Maksetingimused:

  • Fotoretke maksumus tuleb tasuda arvel märgitud kuupäevaks.

  • Kui osaleja juba tema poolt tasutud fotoretkest loobub, on annulleerimiskulu retke maksumusest:

    • kuni 10 päeva enne reisi 50%

    • vähem kui 10 päeva (10-s päev k.a.) enne reisi 100%.

  • Retke korraldajal on õigus retk ära jätta, juhul kui ei ole kogunenud piisavalt osalejaid või ilmastikutingimused ei ole retke jaoks sobivad.

  • Korraldaja on kohustatud retke ärajäämisest osalejaid koheselt teavitama ja sissemakstud raha tagastama 3 tööpäeva jooksul.

  • Retke programmis on korraldajal õigus teha muudatusi.